Ei ole varmaankaan lääkärin syy, että hän ei osannut minua auttaa. Hän oli nuori sijainen. Ja vikahan on minussa itsessäni, niin sanotaan. Ajattelin nyt huilata vuodenvaihteen yli terapeuttisista kontakteista. Apteekissa vain pitää käydä. Alkuvuodesta minulla onkin sitten kasapäin menoa hammaslääkäristä alkaen naistentautien lääkäriin asti. Kiitos vain kannustuksesta.

Olen miettinyt myös toista asiaa. Edellisten kommenttien ilmestyessä armas puolisoni totesi ohimennen, että on kummallista, ttä vaikka kirjoittaa samoista asioista aika ajoin toistuen, vaikka sitten toisin sanoin, saa kommentteja. No, leikillään, mutta totta toinen puoli.  (Käykää nyt hyvänen aika kommentoimassa myös A:n blogia!) Ja totta sekin, että samoja asioitahan tässä pyöritellään.

Voisiko se olla sen monipuolisempaa, kun arki pyörii tässä kotona, pojan tekemisissä, lääkärissä ja uimahallissa? No käsitöitä, kyllä. Mutta juuri nyt on tilanne sellainen, että keskeneräisiä ei ole kuin yksi huivi, ja sekin on ollut sitä jo ties mistä asti, syksystä. Pakkasin hahtuvatkin arkkuun (ei puutu kuin rommia pullo). Mielessä myllertää samat asiat päivästä toiseen. Joskus joku unohtuu mutta tupsahtaa taas nenän alle.

Ja kohta on joulu, mikä joulu? Onhan se. Mutta suhtautumiseni siihen on kovin ristiriitainen. Lisää tuonnempana. Tai kenties viime joulun aikaisissa lokikirjauksissani. Mitäs sitä uudelleen kirjoittamaan, vanhaa asiaa.

****

Elu meil läheb tasapisi edasi. Raha on endiselt napilt (mille totu ei tohi lubada, millal järgmine kord Eestisse saame), aga saame hakkama. Eestit ma küll igatsen: rahulik ja looduslik maailm lõbusate ning mõnusate inimestega. Mulle tunnub see nagu oleksin lapsepõlve koju tagasi tulnud. Aga loodan, et jälle kohtume!<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" />

 

Keeleoskus kipub roostesse. Vahepeal loen internetist eesti ajalehti. Paar nädalat tagasi saadis üks tuttav mulle ajakirja Käsitöö koos Eesti naisega. Väga tore, sest näputööga tegelen endiselt. Villaheiet (sellist nagu Jõgeva villatehase oma) ei õnnestu siit leidma. Veel aitab, aga varsti pean mingil viisil juurde tellima. 

 

Õnu Ronaldi Atarma-tõlge läheb aeglaselt edasi, tegeleme sellega mõlemad. Kuigi kokulepet avaldamise suhte ei ole olemas, loodame, et mõnikord see valmib. Minu arvates memuaaride ilmumine Eestis on käib harvem kui paar aastad tagasi. Igal juhul soome keelde  ühtki  pole tõlkitud. Hämmastavalt vähe meie, kahju küll, tunneme eestlaste elu. McMaailm esineb küll igal pool.

 

Jõuludeks ei haka eriti midagi valmistama. Sööme riisipudru, vormiroogi (kartulidest, porgandidest ning kaalikast), kala, natukese seapraadi. Põletame küünlad ning nautime rahust. Jõululõhn tuleb lilledest ning piparkoogist. Teeme sauna ning kuulame muusikat. Kuusk oli alati mul laspepõlve ajal, aga hetkel ei seda taha. Mulle jõulu sõnum on enam vähem rahu inimiste vahel, sooja ning armastus.  – Kui veel oleks verivorsti hapukapsaga!

 

Soovime sulle kõige parimat jõulurahu, aega ja võimalusi puhada lähimate inimestega.

Ilusaid jõule!